ümbritseva maailma tundmaõppimisel

Laps õpib oma keskkonnas aktiivselt tegutsedes.

Olulisel kohal on õppimine mängu kaudu, kaaslaste ja täiskasvanutega suhtlemise ning   ümbruses toimuva kaudu.

Lapse tegevus tugineb tema huvile ja on vaheldusrikas

Lapsel on võimalus teha jõukohaseid valikuid.

Õppimine mängu kaudu.
Mäng on koolieelses eas lapse põhitegevus, mis toetab isiksuse terviklikku arengutning võimaldab lapselümbritseva maailma sügavama tunnetuse kaudu omandada  mõtlemis- ja probleemilahendamisoskusi, eneseväljendamis- ja suhtlemisoskusi ning samuti empaatiavõimet ja iseseisvust jms.

Lapse arengu ja individuaalsusega arvestamine.
Iga lapse arengutempo ja võimed on erinevad. Õppimise soodustamiseks leiavad õpetajad võimalusi õppe- ja kasvatustegevuste individualiseerimiseks (n: võimaldavad lahendada raskemaid või kergemaid ülesandeid, arvestavad grupitöös laste taset, kasutavad õpihuvi tõstmiseks lapse lemmik - tegevusi, -tegelasi, vhendeid jne.)

Lõimimine.
Lapse tunnetus on koolieelses eas valdavalt terviklik ja see väljendub praktilise tegevuse kaudu, mistõttu rajatakse õppe- ja kasvatusprotsess erinevate valdkondade teadmisi lõimivatele tegevustele.

MÕK põhimõtete rakendamine.

Õppimine on lõbus, huvitav ja kaasahaarav, laste võimetega arvestav ja lapse arengut igati toetav.
Õpitakse igal pool ja igal ajal.
Rakendatakse õppetöö individuaalsemaks muutmist ja lapse hariduslike erivajadustega arvestamist läbi erinevate osapooltega koostöö. Koostöö on MÕK põhimõtete rakendamise võtmeks.