• Est
  •  | 
  • Eng
  • Tugiteenused

    Lapse arengu jälgimine ja sellest lapsevanemale tagasiside andmine.

    Lapse individuaalse arengu jälgimine on osa igapäevasest õppe-ja kasvatusprotsessist, mille käigus kogutakse informatsiooni lapse arengu erinevatest valdkondadest. Selgitatakse välja lapse baasoskused/teadmised, tema tugevad küljed ja toetutakse nendele oma igapäevatöös.

    Kõikide laste arengut kirjeldatakse, analüüsitakse ja hinnatakse kord aastas ning tulemused fikseeritakse laste arengulehtedel. Erinevatel meetoditel kogutud informatsioon koondatakse arengumappi, mis on aluseks lapsevanemaga arenguvestluse läbiviimisel. Vajadusel sõlmitakse kokkulepe arendustööks õpetaja ja lapsevanema vahel.

    Põhimõtted:
    • lapse arengu hindamise aluseks on eeldatavad üldoskused;
    • lapse arengut kirjeldatakse lapsest lähtuvalt;
    • arengu kirjeldamisel, analüüsimisel ja hindamisel peetakse silmas lapse arengut tervikuna;
    • hindamise meetodite valikul lähtutakse lapse individuaalsetest vajadustest ja arengutasemest;
    • laste arengu hindamisprotsessi kaasatakse lapsevanemad.
    Meetodid:

    Lapse arengu jälgimise ja hindamise meetoditena on kasutusel vaatlus, intervjuu, vestlus, küsitlus, videovaatlus, tähelepanekud, laste tööde analüüs. testimine.
    Kõikides vanuserühmades on kasutusel õpetajate poolt koostatud lapse eeldatavatele pädevustele tuginev arengutest, mida lapsed sooritavad igal kevadel. Testi täitmine on vastavalt vanusele, kas mängu vormis või töölehtedel olevate ülesannetena. Testi tulemused on mõõdetavad ning iga vanem saab individuaalselt tagasisidet oma lapse soorituse kohta. Vanemal on võimalikoma oma lapse tulemust võrrelda rühma keskmise tulemusega. Testide koostamisel kasutatud materjal: E.Kulderknup "Lapsest saab koolilaps" (1998); J.Rebane, K.Kirbits, R.Varik "Arengu jälgimise mäng" (2011); J.strebeleva "Laste arendamine ja õpetamine didaktiliste mängude abil" (2010).

    Erivajadusega lapse arengu toetamise põhimõtted.

    Erivajadustega lasteks nimetatakse lapsi, kes erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt sedavõrd, et vajavad oma arengupotentsiaali realiseerimiseks keskkonna ümberkorraldamist (kohandatud õpikeskkond).
    Koolieelses eas avalduvaid erivajadusi nimetatakse arengulisteks erivajadusteks, Arenguline erivajadus võib olla nii mahajäämus eakohasest tasemest (arengupuue) kui ka andekus mingis arenguvaldkonnas. Mõlemal juhul on vajalik lisatöö õpetajate,    spetsialistide ja lapsevanema  poolt, et luua võimetele vastavad keskkonna tingimused.

    Erivajadusega lapse koolieelse arengu toetamiseks toimub tihe koostöö perekonna, lasteasutuse ja vajadusel eriala spetsialistide (meditsiinitöötajad, psühholoog, logopeed vm.) vahel.
    Erivajadusega lapse arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö, milles osalevad rühmaõpetajad, õpetajaabi, muusika- ja liikumisõpetaja, logopeed, juhtkonnaesindaja, lapsevanemad.
    Logopeed selgitab kord õppeaastas laste kõne, tajude, tähelepanu, motoorika, mälu ja mõtlemise arenguga seotud iseärasusi ning annab soovitused,  kuidas lapsega edasi toimida. Logopeediliseks nõustamiseks annab lapsevanem nõusoleku.

    Andekate laste arengu toetamiseks kasutab õpetaja lapse arendamiseks õppekava järgmist raskusastet, valides lapsele õppetegevuseks jõukohast ja huvipakkuvat materjali.
    Õpetaja teavitab ja annab soovitusi lapsevanemale lapse võimetest, suutlikkusest, annab nõu mil viisil annet edasi arendada.
    Erineva kultuuritaustaga lapsevanematel (usk, teine rahvus) soovitavad õpetajad  tutvustada oma pere eelistusi ja kombeid. Erinevatest rahvustest laste edukamaks lõimimiseks kollektiivi kasutatakse „Kiusamisest vaba lastead“ ja „Persona Dollś“ nukkude metoodikat (vt ka metoodikad).
    Teise emakeelega lastele eesti keele õpetamiseks kasutatakse keelekümbluse põhimõtteid.

    Lehekülge haldab:
    Merle Ausing, õppealajuhataja
    merle.ausing@rahvuslind.edu.ee; 6561855
    viimati muudetud:05.09.2017